Murumari OÜ

Mõnus muru mõne päevaga!

Otsing

Kontakt

OÜ Murumari
Vilde tee 121b-51
Tallinn 12613

Mob: 51 61 471
murumari@murumari.ee

Külvimuru Prindi

 

Hea muru saamine oleneb kolmest põhitegurist - kliima, muld ja hooldus.
Kliimat me oma tujude järgi muuta ei saa, seepärast on määravaks mulla õige ettevalmistamine ja ökoloogilistele tingimustele vastavate liikide valik. Muru ei saa kasvada parem, kui on muld millel ta kasvab. Seepärast peame enne muru rajamist nägema veidi rohkem vaeva mulla parandamise ja ettevalmistamisega.

Enne, kui alustame mullaharimisega, tuleb teha selgeks tulevase muru otstarve. Kas tahetakse teha suurte haljasalade universaalmuru, esindushoonete ümber väikestele pindadele partermuru, koduaiamuru, taluõuemuru või koguni staadioni jalgpalliväljaku muru. Erinev eesmärk eeldab erinevat aluspinda.

 

Külv

Kui mullaharimistööd on tehtud sügisel, saab muru külvata varakevadel. Kui mitte, siis on parem jätta hilissuveks. Tegelikult võib heade kastmisvõimaluste korral külvata läbi suve- peaasi, et oras ära ei kuivaks.

Üldiselt on välja kujunenud kaks põhilist külviaega- aprillist mai alguseni ja juuli lõpust septembrini. Tegelikkuses, tuginedes faktile, et kasvuhooneefekt on mõjutanud ka meie kliimat, tasuks ise jälgida ilmastikku. Külviaeg varieerub aastate lõikes kõvasti.

Kevadel tuleb külvata nii vara, et taimed saaksid kasutada ära talvist mullaniiskust, suve teisel poolel on meil loodetavasti juba piisavalt sademeid.

Hilissuvisel külvil on muld soojem ja seemned idanevad 3-4 päeva varem, kui kevadise külvi korral. Ööd on pikemad ja kastet rohkem, kui kevadel - külv õnnestub ka ilma kastmata. Noores murus ei levi sügisel ka nii palju võililli.

Riskipeale minnes võib teoreetiliselt külvata ka päris hilissügisel, et seeme idaneks kohe varakevadel. Õnnestumine oleneb sellest, kui kiiresti tulevad külvi järel püsivad külmad- seeme ei tohiks enne idaneda. Enamus võrsumata taimi ei suuda talvituda.

Külvi õnnestumiseks tuleks seemned pinnale jaotada ühtlaselt ja viia mulda ühesügavuselt- seemned idanevad ühtlaselt. Kui muld on külvi eel purukuiv, peaks kaaluma kastmist ja külvi sooritama alles peale mulla tahenemist.

Väiksematel ja tugevalt killustatud aladel on hea külvata käsitsi ja tuulevaikse ilmaga. Suurematel ja lagedamatel aladel külvikuga. Nõlva puhul on hea kasutada vastavat seadet, mis ühekorraga pihustab mullale nii seemne, väetise, kui ka katte- ja sideained.

  • Muru võib külvata siis, kui muld on sügavalt haritud, väetised ja lõimist parandav materjal korralikult segatud, muld rullitud või korrallikult tihedaks vajunud ja pealmine 3-4 cm mullakiht peenestatud ning kobestatud.
  • Seeme on alguses targem jaotada kahte ossa. Pool külvata maa - alale piki- ja teine ristipidi. Külvisügavus võrdub ligilähedaselt seemne kolmekordse läbimõõduga
  • Pärast külvi on soovitav maapind katta õhukese komposti- , turba- või liivakihiga - katab seemned ühtlasemalt ja hoiab mulla pindmise kihi niiske
  • Külvipind rullitakse üle - parandab seemne kontakti mullaga ja mulla veevarustust. Hõlbustab ka hilisemaid hooldustöid
  • Kasta! Vesi tuleb õrnalt mullale pihustada ,et pinnas ja seeme paigast ei läheks, tekitades niimoodi külvi tühikuid

 

Muruorase hooldamine

  • Kastmisvesi olgu peeneks pihustatud ja nõrga survega. Päris alguses kasta varahommikuti või hilja õhtul, et kasutada ära jahedamat aega ja vähendada vee aurustumiskadusid
  • Pärast muru tärkamist on kõige tähtsam hoolitseda selle eest, et muld oleks pidevalt niiske ja oras ära ei kuivaks. Kastma peaks taas kord siis, kui päikese intensiivsus väiksem
  • Külvatud maalapil käimine tihendab mulda ja areneva taime õrnal juurel on sellest raskem läbi tungida. Selline käitumine vähendab taime külmakindlust ja järgmise aasta tallamiskindlust.
  • Kui oras hoolimata kastmisest kollaseks muutub, tuleb teda väetada väikese koguse lämmastikuga või muru püsiväetisega. Väetamise ajal peavad taimed olema kuivad!
  • Kui taimed on võrsumise faasis ( ligikaudu 10-12 cm kõrgused), siis niidetakse muru esimest korda. Olenevalt seemnesegu koostisest toimub see 4.-6. nädalal pärast külvi. Kui muruoras on väga umbrohtunud aga keemilist tõrjet ei taheta teha, siis tuleb niita varem. Kõige parem vahend selleks on hästi teravaks ihutud käsivikat, millega peaks siis niitma väheke kõrgemalt- eemaldab ilma maa sees arenevaid murujuuri lõhkumata umbrohupealsed. Niidetud lehed võiks jätta esimesel päeval kaitseks päikese eest maha laiali närbuma ja alles järgmisel päeval rehaga kokku koguda.

 

külvimuru pilt