Murumari OÜ

Mõnus muru mõne päevaga!

Otsing

Kontakt

OÜ Murumari
Vilde tee 121b-51
Tallinn 12613

Mob: 51 61 471
murumari@murumari.ee

KKK Prindi

 

mailaneteelehtvõilill

VÕITLE PÕHJUSE , MITTE TAGAJÄRGEDEGA

 

Sammal :

  • valguse puudumine - kui muuta ei saa, siis lepi sellega või istuta asemele varjutaimed
  • liiga õhuke huumusmulla kiht - murule laotada huumusmulla kiht või komposti-liiva segu.Parem oleks muidugi muru üles võtta ja alust kohendada
  • mulla liigvähene toitainete sisaldus - kevadel N-P-K väetist + kõdusõnnik või kompost, suve esimesel poolel 2-3 korda N, sügisel P-K väetis
  • vähene õhustatus - õhutamine
  • alaline liigniiskus - drenaaž, kraav
  • suur õhuniiskus
  • liiga sagedane ja väga madal niitmine
  • mõnede samblaliikide levikut soodustab mulla kõrge happesus - lubi, puutuhk

Soome firma Kemira toode Sammalpois (toimeained lämmastik ja raudvitriol) : raputa ainult sammaldunud alale ca 100-200 g/m2 ja seejärel kohe kasta. Aitab ka varakevadine reha või muruluuaga väljakraapimine, aga selle järel peab ikkagi ka ülevalpool mainitud tegevusi kaaluma.

Samas on sammal silmale kena vaadata, jalale pehme astuda ja täiesti hooldusvaba

 

Igasuguste "umbrohtudega" on selline lugu, et emake Loodus jälgib ja varustab meid pidevalt enesetervendamiseks sobivate vahenditega- võiksime natuke enne tüütute taimedega võitlema asumist uurida, milleks nad kasulikud on. EHK on neid Teile hoopis vaja? Ja kui ikka tunnete, et ei vaja, siis eelistage rohimist igasugustele mürkidele

Valge ristik - Trifolium Repens :

Paljuneb seemnete ja maapealsete võsunditega. Seemned püsivad mullas idanemiskõlblikud väga kaua. Igati leplik kõige suhtes, ainult umbrohutõrje vahendeid ei salli. Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu on mulla kvaliteeti parandav liik, rikastab mulda lämmastikuga ja tõrjub seega sammalt. Üldiselt soositud murutaim. Ei sobi ainult spordiväljakutele, kus sportlased võivad peal libastuda.

Sobib koduaias ilmestama muidu nii igavat üksluiselt rohelist, ainult heintaimedest koosnevat muru. Talla all mõjub kuumal suvepäeval meeldivalt jahutavalt.Värskelt sisaldab märkimisväärses koguses C-vitamiini. Valget ristikut on läbi aegade kasutatud toniseerijana, nohu ja köha ravis ja ta aitab ära hoida ja ravida reumaatilisi seisundeid.  Noori lehti peaks koguma enne õitsemist ja tarbida saab kas lihtsalt otse korjates ja süües või siis salatiks tehes. Õied on samuti söödavad ja neist saab suurepärast teed valmistada. Seemneid saab peale kuivatamist uhmerdada toidu sisse, et tõsta mineraalide ja proteiinide sisaldust.

Väikelaste ja lemmikloomadega pered peavad natuke ette vaatama- ristiku õienutid meelitavad kokku mesilasi.

Võilill -Taraxacum officinale :

Paljuneb lendkarvakestega seemniste abil. Parim viis vabanemiseks on juured maast lihtsalt välja torkida, sest niitja kavaldab ta lihtsalt üle-kasvatab endale üha madalama leheroseti. Võimas ja vastupidav juur ei lase taimel ka nälga jääda. Kui juurest õnnestub kätte saada kasvõi 5-10cm pikkune ülemine jupp, siis sel aastal ta vähemalt ei õitse.

Juuri kogutakse sügisel või varakevadel enne lehtede kasvamist. Puhastatakse mullast, lõigatakse ära maapealne osa ja külgjuured, pestakse külma veega, lõigatakse tükkideks ja pannakse mõneks päevaks närbuma. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis temperatuuril 40–50 ºC. Säilitamisaeg on viis aastat. Lehti kogutakse õitsemise ajal, närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või kuivatis. Säilitatakse tihedalt suletud klaas- või puunõus kaks aastat.

Lehtedel ja juurtel on higistama ajav, kuse- ja sapieritust ergutav, rahustav, rögalahtistav, allergia-, skleroosivastane, palavikku alandav ning lahtistav toime. Nad tekitavad söögiisu, parandavad naha üldist seisundit ning ergutavad piimaeritust rinnaga toitvatel naistel.

Võilillepreparaatidega ravitakse alahappesusega gastriiti, neid võetakse sisse mõruainena isu äratamiseks, nõrga lahtistina kõhukinnisuse ning sapieritina maksa- ja sapipõiehaiguste korral, rahustava vahendina ning kuseeritina neeruvoolmete ja podagra puhul.

Juure-lehetõmmis sobib vistrike, nahalööbe ja muude ainevahetushäiretest tingitud probleemide korral.Võilillemahlal on üldtugevdav toime, leevendab ka podagrahaigete liigesevalusid, määritakse konnasilmi ja soolatüükaid.

Õitest saab valmistada imemaitsvat võilillemett. Varre saab kerge vaevaga muuta puhkpilliks ja vette visates jagub väikelastele lõbu laialt jälgides, kuidas ribastatud vars lokiliseks muutub

Niitjas mailane - Veronica filiformis :

Pisikeste siniste õitega suhteliselt rohkelt õitsev, kuni 30cm kõrgune taim. Paljuneb varretükikeste abil, mis levivad niitmisel, kõndimisel, jne.. Kuniks teda on vähe, võiks välja kaevata ja nt.põletada. Ei talu tugevat tallamist ja mulla tihenemist. Tillukeses vaasis mõjub kaunis atraktiivsena. Rahvaravis kasutavad paljud herbalistid teda erinevate allergiate leevendamiseks. Tal on vedelikku väljutavad, maksa kaitsevad, põletikuvastased ja toniseerivad omadused. Inglismaal on teda tarbitud toniseeriva ja rahustava tee valmistamiseks. Väliselt võib seda kasutada salvides nahapõletike, haavade ja ekseemi raviks.

Suur teeleht - Plantago major :

Paljuneb seemnete abil nt. niitmisel, kõndimisel- sellest indiaanlastelt tulnud hüüdnimi "Valge mehe jalajälg". Väga raske tõrjuda. Piirata saab füüsiliselt (võtad hästi maa lähedalt taimest kinni ja keerad, kuniks taim maast irdub või väikse labidaga kergitad taime alust mulda, nopid taime välja ja vajutad jalaga mulla tagasi) . Leht pannakse värskelt haava peale

Roomav tulikas - Ranunculus repens :

Too imeilusate kollaste õitega taim paljuneb igast lehe sõlmekohast erakordselt tugevaid ja sügavaid juuri ajavate roomavate võsunditega ja seemnetega. Eelistab raskemaid, niiskemaid muldasid ja talub hästi poolvarju; väldib happelisi muldasid. Seemnete idanemisvõime säilib mullas väga kaua. Niitmise eel soovitatakse kevadel traatja rehaga pind üle harjata, et võimalikult palju uusi võsundeid kõrgemale kergitada ja kogujaga niidukiga kokku koguda. Üldiselt on see paras riskivärk ja palju lihtsam on teda vähema leviku korral ikkagi varakult ükshaaval labidaga välja kaevata, kokku kogudes kõik laiali turritavad võsundid. Levikut pärsib muru liivatamine ja pinnase dreneerimine (nt.sügisel). Massilise leviku korral aitab maapinna pikemaks ajaks tumeda kilega katmisest- hävinevad kõik alla jäävad taimed.

Rahvaravis on läbi mälutud lehti kasutatud haavade, lihas- ja reumaatiliste valude ravis. Samas on kogu taim toksiline, mahl parajalt kibe ja mürkide eemaldamiseks tuleks teda ilmsel eelnevalt kuumutada või kuivatada. Seega tasub enne säärast kasutamist kindlasti konsulteerida vastavaid teadmisi omavate tarkadega.

Lamav kesakann - Sagina procumbens :

Seemnetega väga hästi murudes ja murutühikutes kõndimisega leviv tillukeste valgete õite ja kitsaste naaskeljate lehtedega taim. Kuna üldiselt eelistab too taimeke niiskemat pinnast, siis saab teda tõrjuda liivatamisega. Samuti pritsides raudvitrioli ja ammooniumsulfaadi vesilahusega. Kuigi MIKS peaks teda üldse tõrjuma, kui Inglismaa müütides on teda mainitud kui taime, kelle abil saab tõrjuda (!) haldjaid, kes võivad inimesi nõidumisega ära kaotada :) Äkki on ta Teie murus hoopis kaitsval eesmärgil koha sisse võtnud? Wink

Lumiseen - Fusarium nivale :

Roosakad,hallikad või valkjad laigud. Eriti soodne levik vanadel , kulurohketel ja sügisel niitmata jäänud murudel. Levib lume all seeneniidistikuna taimelt taimele.

Mügarharik - Typhula incarnata :

Äratuntav surnud keerdunud taimelehtedel olevatest tumedaist või pruunidest pahkadest. Kahjustused ilmuvad ümmarguste laikudena.

Jahukaste - haigusetekitaja Blumeria graminis:

Valkjas vildisarnane kiht . Esineb peamiselt puudealustes murudes.

Kõrrerooste - haigusetekitaja Puccinia graminis :

Oranžid laigud murus, roostekarva kiht taimede lehtedel .

Seenhaiguste profülaktikaks soovitatakse veidi enne lume tulekut muru pritsida mõne fungitsiidiga. Kevadel tuleb seenhaigustest kahjustatud laikudel pealmine mullakiht koos taimedega eemaldada ja põletada. Rikutud kohad täita mullaga ja teha ülekülv või paigata siirdmuru lapiga. Seenhaiguste kahjustusi saab vähendada, kui talvel sulale mullale tulnud lund tihendada, et maapind külmuks- külmunud pinnases seeneniidid ei levi. Samuti mõjub seenhaigustele soodsalt jää.

Murule tekkinud jääkiht tuleks lõhkuda. Murul talvisel ajal liikumine soodustab taimede surma - taimed lihtsalt külmuvad - temperatuuride kõikumine suur.

Külmakerge :

Varakevadine ere päike ja öised kõvad külmakraadid põhjustavad temperatuuri suure vaheldumise tõttu maapinna kerkimist. Selle tagajärjel rebitakse taimede juured puruks ja kevadel on nende normaalne veevarustus rikutud. Noored murud tuleks selle tõttu külvata hiljemalt augustis, et juurestik jõuaks piisavalt tugevaks areneda. Kevadel tuleb seega murud üle rullida, et maapind saaks taas tasaseks ja taimede juured saavutaks mullaga parema kontakti.

Murunurmikas - Poa annua :

Helerohelised laigud rohus.

Koduaias on mõttetu tahta ainult paarist-kolmest liigist koosnevat muru. Murunurmikas tuleb ise looduslikul teel tugeva tallamiskoormusega murudesse (ja teeradadele). Tavalises põllumullas on lugematul arvul murunurmika seemneid, mis sobival võimalusel hakkavad idanema. Jalgpalliväljakutele, kus muru rajatakse turba-liiva substraadile, kantakse murunurmika seemned peamiselt jalanõudega ja muruhooldusriistadega.

Lühiajalisust aitab asendada tema äärmiselt kiire kasv ja taastumine. Kamar puruneb küll võrdlemisi kergesti, kuid küllaldase niiskuse korral taastub seemnelise uuenemise teel väga kiiresti, mistõttu spordiväljakute murusegudesse on varasematel aastatel soovitatud võtta 5% murunurmika seemet. Taim õitseb ja viljub kogu vegetatsiooniperioodi vältel. Seemned valmivad madalatel, poollamavatel kõrtel, mistõttu levib murus isekülvi teel. Kevadise kasvu algus sõltub mulla temperatuuridest ja ei pruugi igal kevadel hilineda. Tugeva lämmastikväetisega väetamise korral ei ole värvuse vahe nii suur.

Sagedase niitmise korral annab ta väga ilusa pehme helerohelise muru. Enamasti kasvab koos murunurmikaga ka lõhnav kummel ja selline kooslus on õuele, eriti maakodus, väga sobiv.

Valge ristik